Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 261 700
Kaastöölisi sel kuul: 928
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Rumeelia mänd (Pinus peuce) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus.

Liigi eestikeelne nimi tuleneb kasvukohast. Rumeelia on ajalooline piirkond Bulgaaria lõuna- ja Kreeka põhjaosas ning vastab enam-vähem Traakiale. Ladinakeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast peukē 'mänd'.

Rumeelia mänd on relikt tertsiaarist ja Balkani poolsaare endeem nagu serbia kuuskki. Tema levila jaguneb kaheks osaks, mida eraldab umbes 200 km laiune vöönd, kus asuvad Vardari ja Južna Morava jõe orud. Levila asub Lääne-Bulgaarias, Põhja-Makedoonias, Ida-Albaanias, Põhja-Kreekas, Montenegros ja Edela-Serbias ning selle kogupindala on umbes 300 km².

Rumeelia mänd kasvab 20–30, harva kuni 40 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Eluiga võib soodsates tingimustes küündida üle 600 aasta. Rumeelia mänd talub tugevat tuult ja talvekülma kuni -29...-34 °C. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

7. septembril 90 aastat tagasi sündis laulja Buddy Holly, kelle surmapäeva nimetatakse päevaks, mil muusika suri.
11. septembril saab 25-aastaseks odaviskaja Gedly Tugi.
12. septembril 140 aastat tagasi sündis arst Alfred Mõttus, kes oli ka Riigikogu liige ja Eesti haridusminister.
12. septembril 125 aastat tagasi sündis kommunist Anton Vaarandi (pildil), kes osales ainsa Eesti NSV ajakirjanikuna Nürnbergi protsessil ja pärast töötas 17 aastat ajakirjas "Looming".
12. septembril 120 aastat tagasi sündis Välis-Eesti kirjanik Leho Lumiste, kelle raamatud käsitlevad peamiselt kodu-Eestit.
12. septembril saab 80-aastaseks pedagoogikateadlane Anne Nahkur.

Nädala pilt

Tahkuna looduskaitseala on Hiiumaa põhjaosas Tahkuna poolsaarel asuv looduskaitseala pindalaga 18,8 km². Kaitsealal asub Hiiumaa ainus loodusreservaat.

Autor: Margus6

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.